Mittetulundusühing Eesti Muusikaettevõtluse Arenduskeskus

Põhikiri

I Üldsätted


    1. Mittetulundusühing Eesti Muusikaettevõtluse Arenduskeskus (edaspidi: Ühing) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisastioon, mis tegutseb avalikes huvides.

    2. Ühingu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik

    3. Ühingu eesmärkideks on:

    • eesti muusika erinevate valdkondade ühiseesmärkide kaardistamine ja tegevussuundade määratlemine nii sise- kui välisturul;

    • muusikavaldkonna erinevate alade ja liikmesorganisatsioonide professionaalse kompetentsi koondamine;

    • muusikaettevõtluse süstemaatiline arendamine nii sise- kui välisturul;

    • teadlikkuse tõstmine eesti muusikast nii kodu- kui välisturul

    1. Ühingu põhitegevusteks on:

    • loomeisikute ja ettevõtjate koostöö arendamine;

    • muusikaekspordi strateegia ja struktuuri arendamine;

    • koolitustegevus;

    • muusika levitamise ja propageerimise innovatiivsete viiside arendamine;

    • dünaamilise kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine;

    • andmete kogumine: statistilised uuringud, küsitlused


II Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning seltsist väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord


    1. MTÜ liikmeteks on ühingu juriidilistest isikutest asutajad ja juhatuse poolt vastu võetud liikmed:

      1) Muusikavaldkonna loovisikutest koosneva liikmeskonnaga loomeühendused;

      2) Muusikavaldkonnas tegutsevatest juriidilistest isikutest koosnevad mittetulundusühingud;

      3) Avalik-õiguslikud asutused

    2. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga juriidiline isik, kes vastab punktis 2.1 toodud liikmesorganisatsioonide staatusele ja soovib arendada Ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust.

    3. Iga juriidilisest isikust liige esitab Ühingu üldkoosolekule oma esindaja kirjalikult, vastavalt oma organisatsiooni põhikirjas sätestatud reeglitele.

    4. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel hiljemalt avalduse laekumisele järgneval juhatuse koosolekul. Liikmeks vastuvõtmisest teatab juatus taotlejale suuliselt või kirjalikult. Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse juhatuse otsuses märgitud päev.

    5. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.

    6. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatuselekirjaliku avalduse. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui:

      a) Ühingu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud Ühingu liikmemaksu;

      b) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi Ühingu koosolekul või Ühingu poolt korraldatud üritusel, sellest ette teatamata.

    7. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab Ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist, ette. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul. Liikme väljaarvamise otsus jõustub, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.


III Liikmete õigused ja kohustused


    1. Ühingu liikmetel on õigus:

      a) osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul;

      b) olla valitud Ühingu juhtorganite liikmeks;

      c) saada Ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Ühingu tegevuse kohta.

    2. Ühingu liige on kohustatud:

      a) järgima Ühingu põhikirja ja Ühingu juhtorganite otsuseid;

      b) tasuma määratud sisseastumis- ja liikmemaksu;

      c) teatama ühingu juhatusele Ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed;

      d) tasuma Ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel

    3. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid solidaarseid kohustusi võib Ühingu liikmetele panna ainult üldkoosoleku otsusega

    4. Ühingusse kuulumine ei kitsenda ühegi liikme iseseisvust tema põhikirjajärgse tegevuse arendamisel


IV Üldkoosolek


    1. Ühingu kõrgeimaks organiks on Ühingu üldkoosolek, milles igal Ühingu liikmel on üks hääl.

    2. Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:

      a) põhikirja muutmine 2/3 liikmete nõusolekul;

      b) eesmärgi muutmine 9/10 liikmete nõusolekul;

      c) juhatuse liikmete arvu määramine ja juhatuse liikmete valimine;

      d) revisjonikomisjoni valimine;

      e) juhatuse või Ühingu muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;

      f) Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;

      g) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

    3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

      a) vähemalt ühel korral aastas aastaaruande kinnitamiseks;

      b) seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Ühingu huvid seda nõuavad

    4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab Ühingu juhatus vähemalt 14 (neliteist) päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Ühingu liikmele kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate.

    5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata selles osalejate arvust.

    6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on õüle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.

    7. Üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimusi, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku kokkukutsumisel päevakorda võetud, võib päevakorda võtta 9/10 üldkoosolekul osalevate Ühingu liikmete nõusolekul.

    8. Igal Ühingu liikmel on otsuse tegemisel 1 (üks) hääl. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjaline volikiri.


V Juhatus


    1. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on 5 kuni 15 liiget.

    2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse 3 (kolmeks) aastaks.

    3. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

    4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neil korda aastas.

    5. Ühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks (2) juhatuse liiget ühiselt.

    6. Juhatuse pädevusse kuulub:

      a) Ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine käesoleva põhikirjaga;

      b) Ühingu liikmete üle arvestuse pidamine;

      c) Ühingu raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;

      d) seaduses sätestatud korras raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning Ühingu üldkoosolekule esitamine kuue (6) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest;

      e) juhatuse esimehe valimine;

      f) vajadusel tegevjuhi ja teiste töötajate töölevõtmine ja nende pädevuse määramine;

      g) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse


VI Järelevalve


    1. Järelevalvet Ühingu teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjonikomisjoni või audiitorkontrolli. Audiitori võib nimetada ühekordse kontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

    2. Üldkoosoleku poolt määratud revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tilemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule


VII Ühinemine, jagunemine, likvideerimine


    1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.

    2. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkooosleku poolt määratud isikud.

    3. Ühingu tegevuse lõpetamisel allesjäänud vara kuulub üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.